Postitused

Uus meedia (nr 3)

Eesti taasiseseisvumise järel oli üsna lihtne ainukese eestikeelse telekanali või paari suurema päevalehe vahendusel viia infot peaaegu kõigini ning auditooriumil seda igapäevaselt tarbida. Tänane infotehnoloogia areng ning interneti levik on aidanud meediamaastikku olulisel määral muuta. See on tinginud vajaduse uue olukorraga kohaneda ning toonud kaasa traditsioonilise meedia kolimise interneti ja seeläbi ka „uue meedia“ tekkimise. Uue meedia puhul peetakse silmas eeskätt internetti ning sellega seotud erinevaid uusi tehnoloogilisi lahendusi ja väljundeid. Kuigi iga uus on kunagi vana, siis meediast üldiselt rääkides on antud juhul selline eristus asjakohane.  Naiivne on arvata, et uue meedia tekkimiseks piisab meediaväljaannetel endale internetis kodulehekülje loomisest ning seejärel hakata sinna üles laadima oma paberväljaannete materjale. Interneti kui meedia puhul kehtib võrreldes paberväljaannetega hoopis teine info esitamise loogika ning ka tehnoloogiliselt teisem lähenemin

Rühmatöö arvustus

Valisin arvustamiseks rühmatöö „Eesti e-teenused: õnnestumised ja õnnetused“. Teemavalik tundus intrigeeriv, sest viimasel ajal on palju räägitud meie e-riigi kuvandist ning üsna sageli on arvustajad jõudnud tõdemusele, et meie „e-tiigeri“ (loe tiigrihüpe) puhul on näha väsimuse tundemärke. Kui algul tundus huvitav agusihvalik lähenemine teemapüstitusele, siis lõpuks muutus see natuke väsitavaks. Kuigi õnnestumised ja puudused olid mahult pooleks jagatud, siis puuduste lahkamisel räägiti üsna palju märkamatult ka õnnestumistest. Seetõttu oleks sisu poolelt tahtnud natuke rohkem saada analüüsi e-teenuste puuduste kohta. Antud juhul jäi teemaarendus minu jaoks natuke liiga ühekülgseks. Kuigi kokkuvõttes küll mõõnati, et meie e-teenuste puhul on puudusi, siis oleks võinud juurde lisada ka oma ettepanekuid olukorra parandamiseks. Omalt poolt soovitaksin töörühmal tutvuda näiteks 2016. aasta Riigikontrolli riigi avalike e-teenuste auditiga , mis oleks andnud juurde ideid ning aidanud a

Nädal 15. Eetika ja IT

Selle nädala ülesandeks on analüüsida ühe ettevõtte või organisatsiooni IT-eetikakoodekseid. Selleks, et miski oleks väärtuslik, Eetikakoodeksiga antakse moraalne hinnang, milline käitumine on eetiliselt õige ja head ning millised mitte. Oma analüüsiobjektiks valisin Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (edaspidi ITL) eetikakoodeksi . Eetika keskseks mõisteks on väärtused ja moraal. Analüüsitava eetikakoodeksi preambula kohaselt ITL liikmed tunnistavad ja kinnitavad püsivalt kohustust oma klientide, tarnijate ja avalikkuse ees müüa kõrgel kvaliteeditasemel tooteid ja teenuseid kindlaksmääratud ning üheselt mõistetavatel tingimustel, ajada oma äri eetiliselt, heas usus ja vastavalt seadusele ning rahvusvahelistele lepetele, seades klientide ja teenuste kasutajate rahulolu saavutamise oma peamiseks eesmärgiks. Preambula kohaselt eeldaks, et ITL mõtestaks lahti oma organisatsiooni ja liikmete põhiväärtused, mille poole nad püüdlevad ning mida nad soovivad omada ja au sees

Nädal 14. Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Selle nädala ülesandeks on analüüsida ühte IT-turvariski ning meetmeid, mida võtta selle riski maandamiseks tarvitusele. Minu valikusse langesid e-kirja pettused. Klassikalisemaks e-kirjade pettuste näiteks on nö Nigeeria e-kirjad, millega püütakse nii inimestelt kui ka ettevõtetelt raha välja petta. Kuulsatele Nigeeria kirjasõpradele lisaks tasuks taustaks teada, et Nigeeria riik on oma 191 miljoni elanikuga rahvaarvult Aafrika suurim ja maailma 7. riik, ning pea 40% selle riigi elanikkonnast on kirjaoskamatud. Lisaks oli meil eelmisel kuul Nigeeriaga seonduvalt võimalik Eesti Expressi vahendusel lugeda Eesti tarkvaraarenduse ettevõtte Nortali uskumatust ja kummalisest kogemusest selle riigi rahandussüsteemi korrastamise kohta. Nimelt aitas Nortal Nigeeria rahandussüsteemis juurutada A4 mõõdus kaustikutes peetud arvepidamise asemel eestlaste poolt loodud IT-süsteemi. Petukirjade puhul me kõik arvame, et selliste keeleliselt kehvasti kirjutatud petukirjade lõksu ei tohiks keeg

Nädal 13. Teistmoodi IT

Selle nädala ülesandeks on kirjeldada üht enda jaoks kõige uudsemat tugilahendust. Antud teemaga seonduvalt vaatasin kursusekaaslase soovitusel Youtube’st  saadet „Tehnika TV“, kus oli intervjuu Jakob Rosinaga. Jakobi ellusuhtumine ja oskus pimedana suhelda maailmaga oli muljetavaldav ning väga inspireeriv. Jakobist ajendatuna valisin oma tugilahenduseks välja reljeefsetel punktikombinatsioonidel põhineva sõrmedega loetava punktkirja ehk Braille kirja punktkirjasüsteemi tänapäevased IT lahendused. Ilmselt me kõik oleme näinud ja vähesel määral ka puutunud kokku näiteks ravimikarpidel või lifti nupustikul oleva punktkirjaga, millel on tegelikult väga pikk ajalugu. Üle kahesaja aasta tagasi lõi toona vaid kuueteist aastane ja pime prantslane Louis Braille pimedana punktkirja süsteemi. Kaasajal on Braille’i süsteemile loodud riist- ja tarkvaralisi lahendusi, mis võimaldavad pimedatel suhelda maailmaga ning hankida infot. Punktkirjaga on võimalik tähistada kuni 64 erinevat märki,

Nädal 12. Veebi kasutatavus

Selle nädala ülesanne on tuua üks positiivne ja negatiivne näide veebi kasutatavuse kohta. Üldiselt olen seisukohal, et igas asjas on olemas nii head kui ka halvad küljed.  Kõige lihtsam on näha teiste tegemistes vigu, aga palju keerulisem on ise vältida sarnaseid vigu või anda soovitusi vigade vältimiseks. Ilmselt oleme kõik nõus sellega, et heal veebikeskkonnal on organisatsiooni mainele tugev positiivne mõju. Loogiliselt üles ehitatud ning mugavalt kasutatav veebikeskkond tagab pikaajalise, usaldusväärse ja kliendisõbraliku organisatsiooni kuvandi. Oma positiivseks näiteks valisin avaliku e-toimiku ( www.e-toimik.ee ), mille puhul võeti  01.10.17. a kasutusele uus kujundus. Varasema lahenduse puhul oli veeb üles ehitatud rohkem kohtu töökorraldusest ja õiguslik e st regulatsioonidest lähtuvalt. Uue kujunduse puhul on lähtutud pigem kasutaja poolsest vajadusest ning kasutusmugavusest.  Uuendusega võeti kasutusele uusi funktsionaalsusi ning muudet i ka olemasolevaid. Näiteks mu

Nädal 11. Arendus- ja ärimudelid

Selle nädala ülesandeks on analüüsida ühte tarkvara arendus t ja ärimudelit mõne konkreetse projekti näitel. Tarkvara arendusemudeli analüüsiks valisin äriregistri. Äriregister on infosüsteem, mida peab Tartu Maakohtu registriosakond, kuid mille arendamise ja hoolduse eest vastutab Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK).  Äriregister koosneb mitmest alamsüstemist ning koondab endas andmeid kõigi Eestis registreeritud juriidiliste isikute kohta.  Äriregistris on kasutajal võimalik tasuta tutvuda ettevõtte B-kaardi, üldandmete ja maksuvõla infoga, teha päringuid nime, registrikoodi, asukoha ja tegevusala kohta, sisestada majandusaasta aruandeid, põhikirju, isiku- ja kommertspandi andmeid jne. Lisaks on võimalik tasu eest teha süsteemist päringuid.   Avaliku sektori IT arenduste lele on iseloomulik, et kasutatakse nö random arendusmudeleit. Üldjuhul, projekti ette valmistava lähteülesande, tehnilise kirjelduse ja ärianalüüsi koostamisel ning projekti lõpetamisel kasutatakse